1. Tatar vajab head sügavalt kobedat mulda, päikesepaistel soojenevat põldu. Hästi sobib must ja hall muld; maa, millel eelnevalt on kasvanud talinisu või  talirukis, hernes, ristikhein. Tatar ei armasta maad, millel eelnevalt on kasvanud kaer, oder. Kui eelkultuur oli samuti tatar, siis saagikus väheneb umbes 30%.

2. Maa ettevalmistamine. Sügisel on vaja teha kõrrekoorimist, sügavusega umbes 10 cm või rohkem, et säilitada niiskust, hävitada umbrohtu. Kevadel, kui umbrohi hakkab tärkama, künda maa üles sügavusel umbes 25-30 cm. Orgaanilist väetist on vaja 15-20 t/ha. Kui muld saab füüsiliselt küpseks (mullatükid pudenevad hästi kergelt puruks), siis tuleb läbi viia esimene tasanduskultiveerimine koos äketega, et mullapinnale tekiks kohev kiht, mis vähendaks veekadusid mullast. Edaspidi (tavaliste kõrreliste külvi  ajal) uuesti kultiveerida sügavusel 10-12 cm, et umbrohi hakkaks paremini kasvama. 10-12 päeva pärast uuesti kultiveerida koos äketega. Viimane kord kultiveerida maad sügavusega 5-7 cm  kas  1-2 päeva enne või kohe külvamise päeval.

3. Tatar kardab öökülma (miinus temperatuur alla nulli, eriti  -2C). Tatra kasvuks ja nektari eraldamiseks on vaja mõõdukalt: pilvisust, sooja (16-18C), niiskust. Sellepärast õige külvamise aeg on alati juuni esimene pool. Külviaega tuleks sättida nii, et maa sügavusel 8-10 cm oleks 10-14C soe ja oletatav öökülm tuleks siis, kui tatra tõusmeid veel pole. Tavaliselt tulevad öökülmad juunis vana ja noore kuu vahetumisel. Külvama peab 5-6 cm sügavusele; niiske või tihke mulla puhul 4-5 cm, kuiva mulla puhul 7-8 cm. Külvinorm on sõltuvalt seemnesordist 70-90 kg hektarile. Seeme peab olema kindlasti eelmise aasta saagist ning suurusega alates 4mm (kalibreeritud). Viira talus on 20 aastat tagasi Rootsist ostetud sordiseemne külvinorm 80 kg. Selle seemne tatar kasvab  heade võsudega ja tera tuleb normaalse suurusega.
Niiskuse ja soojuse kinnihoidmiseks ning seemne paremaks ühinemiseks mullaga tuleb maa pärast külvi kinni rullida.

4. Tatra tolmendamiseks on vaja vähemalt 2 mesilasperet ühele hektarile. Mida rohkem on mesilasi, seda  suurem on saak. Optimaalne mesilastaru kaugus põllust on 0,5 km, aga mitte kaugem, kui 1,5-2 km.

5. Õhu temperatuuril üle 10-15C idanevad tatraseemned 3-5 päeva pärast peale külvi. Hästi idaneb tatar, kui temperatuur on üle 15C. 8-10 päeva pärast peale külvi kasvavad kahe lehega tõusmed. Tatar hakkab õitsema 20-28 päeva pärast peale tärkamist. Edaspidi 5-8 päeva pärast hakkavad õitsema ka kõrvalvõsud. Esimestest õitest hakkavad kohe moodustuma  terad ( pähklid), viimased terad moodustuvad isegi 25-30 päeva pärast peale õitsemise algust. Terade valmimine kestab 25-30 päeva. Sügisel sooja ilma korral võib tatar uuesti õitsema hakata. Sellepärast on saagis hästivalminuid, poolvalminuid (pooltühjad) ja rohelisi teri.

6. Saagi koristamine. Tatart tuleb hakata koristama peale teiste kõrreliste koristust, kui tatralehed on suuremas osas või tatrast läbikasvanud lehtedega umbrohi on ära kuivanud (kas oma vanaduse või öökülmade tõttu). Kõige parem koristusaeg on 2-3 päeva pärast peale head öökülma. Tatar hakkab maha pudenema ainult suure tormi korral. Saak tuleks kindlasti ära koristada enne suuri sügisvihmasid, mis teevad põllud pehmeks ja enne lumetulekut.
Terad tuleks enne kuivatamist lasta läbi eelpuhasti, et eraldada umbrohuseemned ja rohelised ning poolvalminud terad. Kuivatada on vaja 13-13,5 % niiskuse sisaldumiseni, valmisteri hoida suurtes 800-1000 kg kottides, mille alla panna alused kõrgusega mitte vähem kui 15 cm, et tatar saaks õhutust. Selliselt võib tatart mitteköetavates ruumides säilida mitmeid aastaid.

Kogemused on omandanud (20 aastat Eestis) ja mitme tatrakasvatamise huvilise palvel kirja pannud Virgo Mihkelsoo, Viira talu peremees.